Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
juhtub viga saades kukkuma, võetakse vastase poolt kinni või tapetakse.
Kuigi ei saa olla õiglast käitumist oma isiku suhtes, siis ülekantud tähenduses ja sarnasuse tõttu on see talle
kuuluvate osade suhtes -- aga mitte õiglus kogu ulatuses, vaid selline, mis kuulub peremehele ja
perekonnapeale: sellele põhimõttele rajaneb ju hinge loogiliselt arutleva osa suhe loogiliselt mittearutlevaga.
Näib, et ebaõiglust iseenda suhtes vaadeldakse just sellest lähtudes220, kuna nende osade juures võib
kannatamine olla iseenda püüdlustega vastuolus. Nende vahel oleks siis mingi vastastikune õiglus nagu
valitseja ja alluva puhul.
Olgu siis sellisel viisil määratletud see, mis puudutab õiglust ja teisi loomutavaga seostuvaid loomutäiuse liike.
annaabi.ee 
