eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. EL-i õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb üksnes konkreetses vaidluses kohaldamata jätta (vt Riigikohtu 19. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-05 – RT III 2005, 13, 128, punkt 49 ja selles viidatud Euroopa Kohtu 22. oktoobri 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-10/97-C-22/97: IN.CO.GE’90 Srl, EKL 1998, lk I-6307). Kolleegiumi mitteammendava loetelu juhtudest, mille puhul on Riigikohtu pädevuses lahendada taotlusi kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele: Esiteks on Riigikohtu pädevuses kontrollida EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Nõnda on see põhjusel, et EL-i õigus ei reguleeri Eestis õigustloovate aktide andmiseks kehtestatud pädevus-, menetlus- ja
põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, tegutsevad mittetulundusühingud erinevates valdkondades ning omavad väga erinevaid eesmärke. Seega võivad nimetatud ühingud oma eesmärkidelt olla suunatud nii poliitiliste, majanduslike, sotsiaal-kultuuriliste kui ka muude huvide, õiguste ja vabaduste teostamisele ja kaitsele. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid
põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, tegutsevad mittetulundusühingud erinevates valdkondades ning omavad väga erinevaid eesmärke. Seega võivad nimetatud ühingud oma eesmärkidelt olla suunatud nii poliitiliste, majanduslike, sotsiaal-kultuuriliste kui ka muude huvide, õiguste ja vabaduste teostamisele ja kaitsele. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid
annaabi.ee 
