Emotsioonid
üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada
psühholoogiliseks.
Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude
tähendust ja neid juhtida, psühholoogilise afekti seisundis see võime säilib, kuid on osaline ehk
piiratud. Piiratus tuleneb afekti alljärgnevalt vaadeldavatest omadustest.
Tuntud psühholoog Sergei Rubinstein on väitnud, et afekt kutsub esile teadlikule ja tehtelisele
kontrollile mittealuva pinge mahalaadimise tegevuses, kus afektiseisundis inimesest teod
justkui paiskuvad välja, mitte ta ei reguleeri neid.
Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused:
1) Võimukus afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana, selle
võimuses olevana, sellest jõulisest seisundist kaasaviiduna;
2) Tormilisus kõik protsessid kulgevad inimese väga intensiivselt, tugevalt, ilmnevad
erakordse jõupuhanguga