PSÜHHOLOOGIA ALUSED
haistmisülesanded, mille puhul lõhnaaisting tekib samas poolkeras, millise poolsesse nnasõõrmesse
lõhnaaine molekulid jõuavad.
Francis Crick (1994) püstitas "hämmastava" (astonishing) hüpoteesi teadvuse tekkest 35 75 Hz
sagedusega aju elektrilisest aktiivsusest ajukoores. Selle aktiivsuse teadvust tekitavaks olemuseks on
tema arvates erineva info seostamine ("kokkuköitmine").
Matemaatik Penrose (1989, 1994) väitel kujutab teadvus endast teatud mittealgoritmilist,
mittelineaarset protsessi. Lähtudes kvantfüüsika eeskujust, kus väidetakse, et kuigi sündmused on
vaadeldavad ja näivad esinevat loogilises järjestuses, mõjutab nende sündmuste kulgu nende
vaatlemine. Seda seisukohta nimetatakse Heisenbergi ebamäärasuse printsiibiks. Anestesioloog
Hameroff koos Penrosega on püstitanud oletuse, et teadvus tekib närviraku ehtuslikus struktuuris
(tsütoskeletonis), täpsemalt mikrotorukestes, mille ülesandeks on ainete transport närviraku jätketes