"Kuritöö ja Karistus" lühiessee
Kirjanik vahendas oma ideid teose teel, elustas neid
Raskolnikovi kaudu. Kuid mis ajendas Dostojevskit ennast sellised ridu kirja panema? Kas tema oleks
olnud valmis sarnaseks kuritööks? Kui ei, siis vähemalt tema sõna antud romaani teel levis paljude
inimesteni, andes tõestust sellest, et mõjutamaks suuri rahvahulki või indiviidi, piisab õigest
lähenemisest.
Kuriteo olemust ja ajendit on võimatu objektiivselt määratleda. Ühiskond näeb seda
mitteaktsepteeritavana, sest see on üldtunnustatud seisukoht ja kujunenud eetikareegel. Laskumata
romarite sisemaailma, karistatakse neid ning eraldatakse igapäevaelust, et nad rohkem taolisi tegusid
toime panna ei saaks. Kuid kuidas on kellelgi õigus karistada teist inimest, endaga võrdväärset millegi
sellise eest, mis võibolla oli hoopis kasutoov? Siinkohal tulebki unustada emotsionaalsus ja inimlikkus
ning jätkata juba tuttaval viisil. On asju, millele ei tohigi vastuseid leida.