NOORED TÖÖTURUL
üldiselt seostatakse neid kas haridussüsteemi inertsuse, tööandjate negatiive
eelhäälestuse, noorte väheste teadmiste või alusetult kõrgete ootustega. (4)
Kõrgharidus kindlustab küll paremad võimalused tööturul, kuid kui vastava erialaga
tööjõu järele puudub majanduses nõudlus, võib suureneda ka kõrgharidusega inimeste
töötus. Tekib olukord, kus haritud spetsialistid on sunnitud vastu võtma madalama
kvalifikatsiooniga töö. (4)
2.3 Noorte kõrge mitteaktiivsus
Mitteaktiivsust esineb Eestis noorte seas tunduvalt rohkem kui teistes Euroopa Liidu
riikides, kuigi ka mujal näitab noorte mitteaktiivsus kasvutendentsi. Näiteks 2004.
aastal oli Euroopa Liidu riikides noorte mitteaktiivsuse määr 54,9%, Eestis samal ajal
65,3%. Keskmisest kõrgem mitteaktiivsus on iseloomulik mitte ainult Eesti noortele,
vaid ka teistele uutele liikmesriikidele. Üha enam noori pühendub hariduse
omandamisele, mis iseenesest on positiivne. Muret teevad siinkohal noored, kes ei
annaabi.ee 
