Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
suhtuda ükskõikselts. Õpetus adiaphora`st on stoa õpetuse eripäraks. Hüve, st tarkus, ja pahe, st rumalus,
asuvad inimeses endas. Vahepealne on aga kõik väline – rikkus, ilu, kuulsus, võim jms. Järelikult ei tule
oma õnnelikkust siduda nimetatud asjadega. Niisiis suhtub stoik ükskõikselt just sellesse, mida inimesed
tavaliselt hüvedeks peavad.
Tarkus kui voorus seisneb ratsionaalse kaalutlemise võimes, võimes mitteafekteeruvalt oma võimalusi
kaalutleda ja langetada õige valik. Tark on elada nii, et inimene seda võimet ei kaotaks. See on stoikute
hinnangul inimese võimuses. Tungidel ei ole loomulikku kalduvust kasvada üle afektiks. Afekteeritus
pärineb eranditult mõistuse väärtarvitusest, tunnetuslikust eksimusest, ebaõigest “nõustumisest”. Selle
kinnituseks viitavad nad asjaolule, et loomad, mõistusetud olendid, ei oma afekte. Niisiis võib nentida, et
annaabi.ee 
