“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega
perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte
küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on
proteesid, mis võimaldavad meil reaalsust täpsemalt kogeda ning selle kaudu maailma
kontrollida. Kuid erinevalt tavaarusaamale vastavast puudega inimene – terve inimene
vastandusest suhtub Stelarc inimese kehasse kui juba olemuslikult
mitteadekvaatsesse, tema jaoks ei ole asi lihtsalt prillides ning kontrollis vaid
eksperimendis. Kunstnik on Jaapani teadlastega koostöös loonud endale kolmanda
käe, mis on kinnitatav parema käe õlavarrele ja ühendatud selle musklitega sensorite
abil milliste kaudu saadud inimese lihaste elektrilised signaalid muundatakse ümber
impulssideks mis võimaldavad robot-käel funktsioneerida nagu inimkäsi, “Kolmas
käsi” on inimkäega identsetes mõõtudes. Et kaitsta sensoreid, on robotkäsi kaetud
annaabi.ee 
