Kohastumine
(mehhaanilisi) kaitsemehhanisme, näiteks ogasid jms. Niisugusel puhul probleemi pole -
silmatorkav elukas küll leiti kiskja poolt üles, kuid ära teda ei söödud. Hiljem, kui kiskjad olid
juba õppinud hoiatusvärvusega saakloomi vältima, võisid algsed mehhaanilise kaitse
mehhanismid taandareneda kui kulukad ja mittevajalikud.
Kolmandaks võis aposematismi evolutsiooni algtõukeks olla olukord, kus plesiomorfne
krüptilisus kadus mitteadaptiivselet põhjustel, näiteks nii, et putukas spetsialiseerus ümber
toituma teisele toidutaimele (vt nishi loengut). Uuel toidutaimel ei pruukinud ta sugugi olla enam
krüptiline, mispuhul polnud aposematismi evolutsioneerumisega kaotada enam midagi.
Neljandas võimalik seletus tugineb kiskja (eelkõige putuktoidulise linnu)
psühholoogilistele omapäradele, nt võimalikule neofoobiale (kõige uue kartusele). Nii näiteks
annaabi.ee 
