EESTI UUSAEG
korraldas põhjalikult aadli omavalitsuskorra ümber. Kaotati rüütelkonnad senisel
kujul. Saadeti laiali Maanõunike kolleegiumid, Maapäev senisel kujul kaotati. Loodi
kahel tasandil omavalitsused, maakonna tasandil ja kubermangu tasandil. Iga 3 aasta
taga kutsuti kokku maakonna aadli kogu ja kubermangu aadli kogu, mis oli kõrgeim
otsustusorgan. Aadlikogudes hääleõigus oli ainult riigiteenistuses osalevatel aadlikel.
Aadlike isiklikud õigused kasvasid. Aadlisoost naine, kes abiellus mitteaadlist
mehega, võis oma tiitli säilitada, varasemalt loeti naine mehega samasse seisusesse.
18.saj jooksul väiksemad linnad Eesti alal olid oma linnaõigused suurel määral
kaotanud, nt Paide, Rakvere, Viljandi – asehalduskorra ajal kehtestati uus
halduskorraldus, maakondlik jaotus – iga maakonna keskuseks pidi olema
maakonnalinn, igas maakonnas vähemalt üks linn. Paide, Rakvere, Viljandi said tagasi
oma linnaõigused. Tekkis juurde kaks linna, Paldiski ja Võru – uued