Tartu Ülikooli asutamine
1600. aastal hakkasid kolm kuningat
Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes
sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka
Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile.
Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja
sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja
maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa
Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus.
1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel
Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli
Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler.
Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas