V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
uksi lahedaks väljapääsuks. Kõik need võlvid, sambad, seinad, piidad, paneelid, uksed ja
skulptuurid on ülalt alla kaetud toreda kuldse ja sinise värviga, mis juba tol ajal oli veidi
tuhmunud
ja mis issanda aastal 1549, mil du Breul seda traditsiooni tõttu veel imetles, peaaegu
tervena oli kadunud tolmu ja ämblikuvõrgu alla.
Kui nüüd kujutleda seda päratu suurt pikergust saali jaanuaripäeva hämaras valguses,
tulvil kirjut ning lär-mitsevat rahvast, kes piki seinu triivis ja seitsme samba ümber keerles,
siis võib ehk juba saada mingi ebamäärase kogupildi, mille huvitavaid detaile me veel
täpsemalt
katsume edasi anda.
Üks on kindel: kui Ravaillac * poleks Henri IV-t tapnud, siis poleks ka Justiitspalee
kantseleis olnud akte Ravaillaci protsessist ega oleks ka tema kaassüüdlastel mingit põhjust
olnud mainitud akte kaduda lasta. Järelikult poleks olnud ka tulesüütajaid, kes paremate
abinõude
annaabi.ee 
