Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Kirjanduslik ülesehitus on väga
keeruline lugudel on raam, mis annab lugudele tõepärasust juurde. Paljud arvasid, et Puskin
ei olnudki lugude autor, vaid ainult väljaandja. Need lood olid väga teravaks kriitikaobjektiks.
See oli nähtav, et Puskini kirjanduslik tee oli langusel. Puskin võttis enda peale vahendaja rolli.
Puskin peidab oma võtteid, ent siiski annab ta signaale, et me neist mööda ei läheks. Moto on
võetud ,,Äbarikust" loomatalitaja jutustab Mitrofanile lugusid. Motodega näitab Puskin, et
kirjandus on lugude allikas ja et see on mäng kirjandustraditsiooniga, kirjandusega. See on
tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk-
preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei
ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja
samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine