Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis
retikulaarse mosaiiksuse tuumas?
Seente hulgast võiks otsida vastust ka küsimusele kuidas on tekkinud diploidsus. Näiteks kandseentel
(Coryolus versicolor) on ühe raku mõlemad haploidsed tuumad võrdväärsed. Eose idanemisel moodustub
ühetuumsete rakkudega haploidne hüüf. Haploidsed tuumad lähevad vastakuti läbi hüüfide vahele tekkiva
anastomoosi, mille käigus mõlemad hüüfid muutuvad kahetuumseteks tänu sisserändava tuuma järjepidevale
mitootilisele jagunemisele ja migreerumisele naaberrakku.
Seente oluline erinevus teistest eukarüootidest on see, et mitootilise jagunemise ajal säilib tuuma
membraan. Tütartuumade lahknemisel nöördub tuumamembraan nende vahel ja katkeb. Tuumamembraani
säilimine jagunemise ajal võib tagada tulnuktuuma suhteliselt suure autonoomsuse ja vähendab
tsütoplasmaatiliste geneetiliste elementide sattumist tema genoomi. Samas on see kaitse tuumamaterjali
kaotsimineku vastu