2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga
Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud
Aktiivselt töötavas skeletilihases on piiratud hapniku kontsentratsiooni tõttu glükolüüsi aktiivsus palju kõrgem kui tsitraaditsükli aktiivsus, mistõttu tekib palju püruvaati. Aktiivselt töötavas skeletilihases toodetud laktaat ja alaniin transporditakse maksa, kus toimub nende konverteerumine glükoosiks. Glükoos transporditakse tagasi skeletilihasesse, kus seda kasutatakse energia tootmiseks. Erinevalt skeletilihastest töötab südamelihas peaaegu täielikult aeroobselt (palju mitokonderid rakkudes) ja seal praktiliselt puudub glükogeeni varu. Südamelihase peamine energiaallikas on rasvhapped, vähemal määral ketokehad ja laktaat. Adipotsüütides toimub tratsüülglütseriidide süntees, mis annavad väga suure energiavaru: 70kg kaaluvas inimeses on 15 kg tratsüülglütseriide, mille vastav energiavaru on 135000 kcal. Maksal on oluline roll aju, lihase ja teiste eprifeersete organite varustamisel kütusega. Maks eraldab imendunud glükoosist ca
Kromosoom: Bakteril pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist) Plasmiidid(väiksed Dna rõngad)-plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks(lagundamiseks)- lagundavad orgaanilisi aineid- toitumiseks, ensüümid- kahjulike ainete lagundamiseks8antibiootikumid) Bakteriorganellid- puuduvad membraanssed organellid(tsütoplasmavõrgustikku, gokgikompleksi, mitokonderid), puudub tsentrosoom, tsütoskelett. Sarnane- valgusüntees toimub ribosoomides Gaasivakuoolid-valgulise membraaniga põiekesed- vees olemiseks Bakterib paljunevad pooldumisega(eelneb kasvamine ja varuaine süntees)Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad ebasoodsasse elukeskkonda moodustavad spoori. Bakterite tähtsus looduses- bakterid kasutavad toitumiseks kõiksugu orgaanilisi ühendeid( valgud,
annaabi.ee 
