KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA
ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks
arenguks (Beck, Grande 2004: 148).
Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks
olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks
saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev
topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005;
Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa
üldise suundumusega multikultuursuse suunas. Euroopa Liit avab rahvuslikud piirid
migratsiooniks ja ühistegevuseks. Selles .piiride avamise protsessis kaotab rahvusterritoorium
kui eestlaste enesemääratluse üks kesksemaid mõõtmeid oma senise kaalu ja tähenduse.
(Ruutsoo 2000).
Eesti olukord on veidi erinev (vaid Läti on samasuguses olukorras). Piirideta Euroopa hakkab
annaabi.ee 
