Eesti levimuusika 80ndatel
loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja
kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste
eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest
kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11)
1.7. Seitsmekümnendad aastad
Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti
Raadio mitmevooruline lauluvõistlus ,,Tippmeloodia". Arne Oidi surm 1975 ja ansamblimuusika
kasvav mõju vähendasid klassikalise lauluzanri osatähtsust. Dzässmuusika festivalide
ärakeelamise ja orkestripalade vähese tellimise tõttu jäi ka instrumentaalmuusika
tagasihoidlikuks. Uut põlvkonda huvitas kõige enam just rokkmuusika. Kasvas ka
interpretatsiooni meisterlikkus selles zanris. Kujunema hakkas eesti muusika oma nägu. Oli