vahemikud, mis esinevad juhul kui toimub vastasioonide vahetamine. Eriti siis, kui on mitmevalentsed Koagulatsiooni ebakorrapäraseid ridu kirjeldab too joonis. Lisades lahusesse ainet, hakkab toimuma laengu kompenseerimine (liitub el. kaksikkihti välisossa). See vähendab tseeta- potentsiaal. Kui see langeb alla kriitilise väärtuseteatud taseme, algab koagulatsioon. Samas kui neid veelgi lisada hakkavad vastasioonid vahetuma lisatava iooniga. Kuna ioon on mitmevalentne (antud näites) siis tseeta potentsiaal omandab vastasmärgi ja kasvab seni kuni ületab uuesti kriitilise tseeta potentsiaal. Süsteem on uuesti stabiilne. Lisades aga veel iooni (konts kasvab) toimub kaksikkihi kokkutõmbumine. Tseeta potentsiaal jälle kahaneb alla kriitilise väärtuse, toimub koagulatsioon. Seega on vastasiooni vahetamise korral koagulatsioonis kaks stabiilsuspiirkonda (kontsvahemikku) ja kaks koagulatsiooni piirkonda (konts vahemikku)
Metalli ja mittemetalli aatomite vahel on tugevad kovalent- ja ioonsidemed, mis muudab oluliselt komponentide individuaalsust ja füüsikalisi omadusi. Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kõvadus ja väiksem joonpaisumistegur. Boriidid ja silitsiidid on keerulise asedustüüpi kristallvõrega (heksagonaalne, tetragonaalne, rombiline jt) 1)Oksiidkeraamika Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Kui metall, mis oksiide moodustab, on mitmevalentne, siis moodustuvad mitu erineva hapnikusisaldusega oksiidid ( näiteks TiO, TiO2). Püsiva valentsusega oksiidid on reeglina dielektrikud. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega (vastupanuga termilistele löökidele). 2)Mitteoksiidkeraamika Mitteoksiidkeraamika aluseks on karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi
annaabi.ee 
