Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
õigusjõulisusega, ühiskonna jagamisel kihtides oli oluline õiguslik vahetegemine vabade
ja mitte vabade vahel ladina keeles liber ja servus. Mittevaba talupoja ja orja vahel on
see, et ori ei ole õiguse subjekt vaid objekt. Mitte-vaba talupoeg ei saa küll valida
elukohta, abielu ega koorimisi, kuid ta on õigus subjekt. Tal on õigus vallasvarale, tema
tapmise eest on karistus. Orjal neid õigusi ei ole, tema tunnistus ei loe kohtus ja tal pole
õiguslikke õigusi. Omandiõiguste mitmetasandlikkus: talu on talupoja oma. Talupoeg on
aga mõisniku oma, sest ta võib esimeselt maksu võtta. Hertsogil on samuti õigus talule,
sest võib kohtu mõista. Kõik eelnevad on aga üldse kuninga omad. Oma tasandi õigusi ei
ole võimalik delegeerida teistele tasanditele. Lisaks järgisid vaimulikud kanoonilist
õiglust ega allunud tihti ilmalikule õigusele. Inimese õiglus põhines väga palju tema
päritolust, lisaks olid eelisõigused pärimise osas pere vanimatel poegadel.
annaabi.ee 
