leidnud, et jõukates kapitalistlikes riikides domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused, vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kaasaegses hilismodernses ühiskonnas ei ole inimese saatus enam üheselt määratletud tema sotsiaalmajandusliku tausta ning lapsepõlvest kaasavõetud väärtuste ja normidega üldise individualiseerumise ajastul on olulisemal kohal isiklikud valikud. Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub sageli ühene arvamus selle osas, mida ,,hea elu" endast täpselt kujutab, samuti ei pruugi leiduda üheseid, enesestmõistetavaid väärtusi. tänapäeval inimestel ei ole muid valikuid peale valikute tegemise. Väärtused, nagu ka normid ja erinevad ühiskondlikud rollid, omandatakse sotsialiseerumise käigus, milles valdavalt eristatakse kolme etappi. Esmane
Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri. Teaduse seisukohalt oluline see,
annaabi.ee 
