RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand
“lõpuni komponeerimisest.”
Kaanon võib tähendada ka sama meloodia esitamist teises hääles hilisema
algusega. Tuletatud hääl võib aga ette antud meloodiat ka kindlate reeglite
järgi töödelda: pöörata ta tagurpidi (vähikaanon- viimasest noodist
esimeseni), pea peale (peegelkaanon- kõik käigud ja hüpped vahetavad oma
suuna) või pöörata teda mõlemal moel korraga (vähepeegelkaanon). Samuti
võib tuletatud häältes ette näha mitmesuguseod rütmilisi muutusi.
Ulatuslikemates teostes pole kaanoni alusel enamasti korraladatud terve
teos, vaid mõni lõik sellest: näiteks võib missatsükli jooksul ette tulla palju
erinevaid kaanonikombinatsioone.
15. sajandi I poolel oli tavaline veel kolmehäälne polüfoonia, sajandi keskel
kujunes aga normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks sai
madalamas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor. Vaba (mitte
annaabi.ee 
