EESTI AJALUGU
jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest.
19. juuli 1906 mäss sõjalaeval "Pamjat Azova", mis lõppes 5. augustil 1906. Tallinnas 17
madruse ja 1 agitaatori hukkamisega.[4]
· Eesti enne Esimest maailmasõda
Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve
teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima,
sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt
mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral
ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi,
kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses
peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid
kahe-kolmeni.
Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid:
annaabi.ee 
