VILI
*avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad
viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar
ja karp
*sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei
eraldu.
Seemne ehitus
Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps
seeme on uue taime alge.
Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks.
Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue
taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib
lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete
paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või
täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum).
Idu on seemne kõige olulisem osa
annaabi.ee 
