Jaapani katastroof
kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna
vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja
purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest
kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on
kolmemõõtmelised.
Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained
e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla
rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid
põhjustavad suuri purustusi ja arvukalt inimohvreid.
Maavärinad koosnevad alati mitmest üksteisele järgnevast tõukest. Iga üksik
maavärinatõuge kestab vaid mõne sekundi. Sellele järgnevad nn järeltõuked, mis
võivad toimuda mitmeid päevi (isegi kuid ja aastaid) hiljem. Esineb ka
nn eeltõukeid, mis annavad märku toimuvast suuremast maavärinast.