Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
Eesti rahvastiku sõjajärgse arengu käsitlemisel on määrava tähtsusega asjaolu, et
poliitiliste muutuste käigus kaotas Eesti ligi veerandi oma põlisrahvast. Samas liideti Eesti
demograafiliselt vähem arenenud riigiga: arengunihe Venemaaga küündis poole sajandini.
Omariikluse aastaid (1920-1938) iseloomustab eesti rahvusest kõrgintelligentsi
tormiline kasv ja tema domineerima pääsemine kõigis tähtsamates eluvaldkondades. Samas
jäi Eesti kõrgharitlaskond siiski mitmerahvuseliseks. Sakslaste ja juutide suhtarv
haritlaskonnas oli palju kordi suurem kui nende osakaal kogurahvastikus. 1930. aastate lõpuks
muutub eestlaste ja venelaste, kes moodustasid umbes 9 protsenti kogu rahvastikust,
sotsiaalne ja hariduslik struktuur samuti sarnaseks.
Negatiivset iivet on täheldatud juba 1920. aastate teisel poolel. Selge pööre ilmnes
alles 1970. aastate põlvkonna sündimuses ja seda järsu languse suunas. 1945.1949. aastal