Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Edaspidi avaldanud ajakirjanduses luulet, kirjutanud ka laulutekste tele- ja teatrilavastuste tarbeks. Samuti on ta tõlkinud lasteraamatuid ja kirjutanud naljakaid, sõnamängulisi ja mitmeplaanilisi lasteraamatuid, nagu näiteks "Bumerang", "Koer poiss sõitis jänest", "Mine metsa" ning täiskasvanutele mõeldud luulekogusid "Tasakaalukeeled" ja "Valge raamat". Täiskasvanute luulekogusid jõudis Ott Arder avaldada vaid kolm: "Ükskõiksus" (1982), "Tasakaalukeeled" (1988) ja "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001). Ott Arderi tööd - nii täiskasvanutele kui ka lastele kirjutatud värsid, laulutekstid,
teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile määratakse karistuseks neljakskiskumine. "Rolandi laul" ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Eepose autor psühhologiseerib nii oma tegelased kui ka võitluse episoodid, kujutades dramaatilisi olukordi, kurjakuulutavaid endeid, kordusi, tegelaste mitmeplaanilisi karaktereid jms. Üks esimesi teoseid Euroopa kirjanduses, kus on kujutatud rahvustunnet ja kodumaa armastust. Roland oli keskajal populaarne kangelane ka saksa, hispaania, eriti itaalia rahvalaulikute loomingus. (Mihkel lisas: "Kunstiliselt tervik. Palju liialdusi ja ajaloost ei peeta kinni. Sõnum tänapäeva oleks, et valetajad saavad oma tasu, vahel tuleb oma uhkus alla neelata ja teiste paremust tunnistada.") Pilet nr 3 1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 2
annaabi.ee 
