Eesti talupoja eluolu 19. sajandil
madalamal. Teiste majandushoonete asukoht polnud nii kindel.
19. sajandil levis Eestis kahte tüüpi tuulikuid pukktuulik ja hollandi tuulik. Neist vanem on
pukktuulik, mis levis Eestisse umbes 14. sajandil. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja
mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest
toorainest. Neid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad.
Pukktuulik oli igal suuremal talul, väiksematel taludel mitmepeale ühine. Enamasti kasutati
pukktuulikuid lihtjahu jahvatamiseks. Neid leidus rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Hollandi
tuulik on tüvikoonuselise kerega kivist või puidust tuulik, mis erineb pukktuulikust selle
poolest, et keeratav on ainult tuuliku pea koos tiibadega, kere aga seisab paigal. Hollandi
tuulikud on pukktuulikutest suuremad ja võimsamad, omades ka rohkem korruseid kui kaks.
Puidust hollandi tuulikud on kaheksatahulise kerega, kivist tuulikud aga ümarad koonuselised
annaabi.ee 
