NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
Selle tõestuseks on sihvakas 8- nurkne sakmikrinnatisega ripptorn lõuna-lääne nurgal ja
teine, veidi madalam 4-nurkne torn põhja otsal. Esi- ja tagafassaadi kaunistavad
astmikfrotoonidega lõpetatud risaliidid ning katuselt leiame kõrged sädemetepüüdjaga
korstnad.
Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana.
Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi
suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja
mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud.
Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase
tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud
erikujulised aknad.
Sisekavatis lähtub funktsionaalsusest jättes esindusruumid I korrusele. Algupärased
interjöörid on valdavalt ümber ehitatud 1922. Aastal arhitekt A. Soansi nägemuse järgi,