Ajaloo õpimapp
Tegelikult
kestis tsensuur edasi, kommunistliku oartei oli endiselt võimul ning kultuuriuuendustest
sündisidläbi raske vaeva, kahtlustamise ja veidrate süüdistuste õhkkonnas.
Kultuuri arengu seisukohalt kõige kahetsusväärsem oli aga see, et kirjanudse, kunsti ega muu
üle ei saanud toimuda avalikku ja vaba mõttevahetust. 1970ndail saabus seisaku- ehk
stagnatsiooniaeg, millega optimism taandus.
Eesti kultuur andis päris hulgaliselt huvitavaidja mitmemahulisi teoseid, mille juures
sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka)
muud.Näiteks
J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser
Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse,
iseenesest üldinimliku dilemma ees kas kõnelda despootial tõtt või mitte seisab iga aus
inimene ka nõukogude võimu aluses Eestis samuti