Goethe arengutee suurteoseni
Neid kahte osa
vaadeldes leiame sealt nii mõnegi erinevuse. Esimene osa oli emotsionaalne ja lüüriline, teises
osas oli näha intellektuaalset küpsust.
,,Fausti" saamislugu oli pikk. Filosoofiline haare kumab siiski läbi alates I osa
lõpuleviimisest. Siin üritas kirjanik luua sünteesi kogu varasemast filosoofilisest
(draama)luulest. Teema arendamisel inimelu tähendusest sai Goethe antiiksest tragöödiast,
Dantelt, Shakespeare'lt ja mitmeltki teiselt kirjanikult. Ta pöördus ka Saksamaalt pärit
legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt
näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus
vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose
mitmehäälsuses ja seepärast on see ka raskesti tõlgitav.
Sel ajal oli Goethe sissevõetud klassikalisest ideaalist ja sellest lähtudes tõi kirjanik