o Injektorpõletid o Injektoritapõletid e. Samarõhupõletid Kasutatava põlevgaasi järgi o Atsetüleeni põletid o Atsetüleeni asendusgaaside põletid o Vedelkütuse põletid Kasutuse järgi o Universaalsed (keevitamine, lõikamine, jootmine, pealesulatamine) o Spetsiaalsed põletid (ühe kindla operatsiooni tegemiseks) Leekide arvu järgi o Üheleegilised o Mitmeleegilised Inektorpõleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada ballooni ventiilid 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süüdata segu, oodata 5 sek selleks, et gaaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleeriga leek põleti ventiilide abil normaalseks.
Keevituspõleti on gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaasi või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga moodustub põlevsegu ja mille süütamisega tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja leegi kuju. Põleteid on mitut tüüpi – injektoriga ja ilma injektorita ja veel kasutatavate põlevgaaside, võimsuse, mitmeleegilised, kasutusviisi poolest. Injektorpõleti on selline põleti, kus düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga haarab ehk imeb endaga kaasa põlevgaasi segukambrisse. Sellist protsessi, mille puhul madalama rõhu all olev gaas imetakse kaasa kõrgema rõhu all oleva hapniku poolt, nimetatakse injektsiooniks, ning seda tüüpi põletit injektorpõletiks. Normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 147,1...470 kPa, atsetüleeni rõhk 0,98...117,7 kPa.
annaabi.ee 
