Arhitektuuriajaloo referaat
tööstuhooneks, kuid 1996. aastal kogudusele tagastatud.Kogudus on olnud läbi aegade
eestluse kasvataja ning hoidja. Linna võõrkeelses kultuurimiljöös anti siin noorsoole
esmakordselt eestikeelset haridust. Nõukogude ajal oli kirik tugipunktiks
protestimeeleavaldusest osavõtnud koolinoortele nende kogunemistel Vabadussõja kangelase
J.Kuperjanovi hauale kiriklikel ja rahvuslikel tähtpäevadel. Kogudus on olnud mitmelaadse
välisabi vahendajaks. Välja on kujunenud stabiilsed sõprussidemed Mihkli (St. Michaelis)
kogudusega Lüneburgist,sealse praostkonnaga ja Gottsunda kogudusega Uppsalast. Sellest on
tulnud toetust nii majanduseluks, noorte- ja muusikatööks kui oreli renoveerimiseks. 3.korruse
värvilised kaaraknad renoveeriti põhjalikult 1990-ndate aastate algul Kanada väliseestlase,
endise koguduseliikme Erica Bockfeldti kulul. Märkimisväärne on abi linnavalitsuselt: