Ristisõda
Nende
rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba
pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede
vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist.
Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati
toidutagavaraga, mis võimaldas vastu panna mitmekuulisele piiramisele.
Linnuste kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Linnus sümboliseeris feodaali võimu
kohaliku territooriumi üle.
Turniir
Sõjakäik tähendas aadlikule võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au.
Sõdimine polnud pidev tegevus ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid
aadlikud turniire ning käisid jahil. Mõlemad täitsid põhiliselt üht ülesannet treening ja
ettevalmistus sõjaks