Arhitektuuriajaloo referaat
jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla
majas peatunud lätlased. Peale Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis
selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu
korporatsioon Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli
selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid
prahti täis. Ruumidesse oli ehitatud mitmekorded puust narid. Uued valdajad tegid 300 krooni
ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume. Majas hakkas tegutsema ka
einelaud. Hiljem tehti saali näitelava, näitlejate tarvis kaminatuppa riietustuba ja rebaste tuppa
kabinetid.20
Kui korporatsioon Rotalia 1924. aastal Berliinist Tartusse tuli, asus konvent Lille
tänavas, kuna aga antud ruumid jäid peadselt kitsaks hakati mõtlema uute ruumide peale.