Tööstusühiskonna põhijooned
Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning
advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis
omakorda suurendas teenuste tarbimist.
Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud
neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19.
ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus
suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo),
suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed,
kohvikud).
Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas
olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu
ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike
tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli
vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik
rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli
annaabi.ee 
