Vene rahvariided
omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele
omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused.
Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol,
Kaluuga) rahvarõivad seevastu olid oma olemuselt mitmekesisemad.
Elanike sunnitud ümberasumine vallutuste tõttu, Moskva riigi kujunemine,
naaberrahvaste mõju kõik see jättis oma jälje rõivastuse muutumisse ja
mitmekesistumisse.
Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel
kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid
suunitluselt (igapäevane, pidulik, pulma-, matuserõivas) ning kandja vanusest ja
perekonnaseisust tingitult. Kõige pidulikumaks peeti punasest kangast rõivaid. Rahva
ettekujutuses olid mõisted krasnõi ( punane) ja krassivõi ( ilus)
ühetähenduslikud