Rootsi aeg Eestis
pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema.
Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest
paiknes Lõuna Eestis.
Talurahvakultuur
Talurahvakultuuri traditsioonid säilisid ning muutusid aeglaselt. Jõukamad
ajad mitmekesistasid seda, kuid põhiväärtused püsisid põlvest põlve.
Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib. Jahust või tangudest putrusid,
samuti herneid ja ube hinnati ka suhteliselt mitmekesisematel talgu või
peosöömaaegadel. Talupoegade toidulaud oligi mitmekesisem just pulmade
ja jõulude ajal.
Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka
omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks
rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid.
Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli
rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi