erinevaid vorste. See, milliseid juurvilju või aiasaadusi toiduvalmistamisel kasutatakse, oleneb tihti piirkonnast. Põhilisteks köögiviljadeks on kapsas ja kartul, mida tarvitatakse igal pool. Liharoogade valmistamisel leiavad kasutamist paljud erinevad loomaosad. Veekogude läheduses asuvates piirkondades armastatakse ootuspäraselt süüa eelkõige kala. Sakslaste toiduvalik on sarnane eestlaste omale, kuid puuvilju on rikkalikumas ja mitmekesisemas valikus. Saksa toitude rammusus tuleneb eelkõige sellest, et söögi valmistamisel kasutatakse ohtralt koort ja võid. Toitude valmistamise põhijooneks on eelkõige kokkuhoidlikkus. Paljude toitude kõrvale pakutakse toorsalateid, aedviljahautisi ja jahukastet ning liha ja kala on sageli töödeldud hakkmassiks. Saksa rahvusköögist leiab väga palju käkkide, klimpide ja hakklihatoitude retsepte. Toitude maitsestamisel jäädakse pigem tagasihoidlikuks põhimaitseaineteks on sool, pipar ja
Tuues võrdluseks Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemuse, on näha, et üldjoontes juhindume samadest mõtetest. Nii andekuse defineerimine kui andekate laste määratlemine toimuvad Eestis ja saksakeelsetes maades sarnastel alustel. Samuti on mitmed meetodid, nagu õppeprotsessi kiirendamine või individuaalne õppekava, samatüübilised. Küll aga võib öelda, et saksa keelt kõnelevate riikide pikem kogemus andekate hariduses väljendub kasutatavate meetmete mitmekesisemas valikus (nt: lisaks tavapärastele programmidele spetsiaalsed koolid andekatele; varasem ülikooli alustamine) ning nende tõhususe uurimises. Eesti andekuse uurijad on lühikese aja jooksul teinud ära suure töö selleks, et andekust haridussüsteemis erivajadusena arvesse võetaks. Olgugi, et täna oleme alles teadvustamise etapis, on see alus tulevikule, kus andekate arendamiseks on piisavalt erinevaid sobivaid 21