Sammud Eesti iseseisvuse poole
tagandati K. Vaino EKP KK esimese sekretäri kohalt ning asemele nimetati Vaino
Väljas, kes soojalt vastu võeti.
1988 aasta suvel kujunes Rahvarindele Eestis vastane Interliikumine, mis
ühendas impeeriumimeelseid muulasi. EKP uus juhtkond üritas olla poliitiline
tsenter Rahvarinde ja Interliikumise vahel. EKP võttis üle Rahvarinde nõudmised
IME-st, kodakondsusseadusest ja keeleseadusest, mis andis eesti keelele Eestis
riigikeele staatuse.
1989 aastal viidi NSV Liidus läbi esimesed mitmekandidaadiga valimised uue
rahvaesinduse jaoks. Eelnevalt muudeti NSVL konstitutsiooni, mis vähendas
liiduvabariikide õigusi. Eestis koguti konsitutsioonimuutuste vastu 900 000
allkirja. 16. novembril kuulutas ENSV Ülemnõukogu välja
suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati, et Eesti on suveräänne riik. See oli
sensatsiooniline kogu maailmas. NL juhtkond keeldus seda akti tunnistamast. Ka
teised liiduvabariigid võtsid sellised deklaratsioonid vastu.
annaabi.ee 
