Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Nüüd, 1284. a., katsub piiskopp Hermann I jälle Andreast aegseid määrusi maksma panna,
vahest ka veel täiendada, põhjendusega, et käesolevad määrused olevat ju juba tema eelkäija
poolt vastristitute palve peale kokku seatud.
Ehk aga peame oletama, et saarlaste mässule pärast Durbeni lahingut tõesti järgnesid karmid
määrused, mis aga siiski on vähe tõenäoline, arvesse võttes, et saarlased tol korral võrdlemisi
värssi rahu tegid, sakslaste seisukord aga veel mitmeiks aastaiks väga hädaohtlikuks jäi.
Nii või teisiti, karmimaid kavatsetud määrusi ei suudetud tol ajal nähtavasti mitte läbi viia,
mispärast neid nüüd tahetakse uuendada ja sellega tegelikult maksma panna.
Peaküsimus seisab selles: kes on need ,,isandad", kelle vastu piiskopi määratud kohustused on
kanda ja kelle ees pärismaalastel ilmlikus kohtus tuleb seista? Piiskopp ja odumeister ei või nad
olla, sest nendelt ei saaks siis apelleerida piiskopi poole