"mitmeharulistesse" - 1 õppematerjal

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

Tiigilendlane kallutab ennast lennates ja saagi püüdmisel küljele, veelendlasele selline käitumine omane ei ole. Peale suuruse on ka see üheks suuremaks eristustunnuseks (Masing, 2001). Elukohaks veelendlasel on hõredad metsad ja kaldapuistud, mis asuvad valdavalt tasasel maastikul. Veelendlase pesitsuspaigad asuvad sageli veekogude vahetus läheduses (MacDonald, Barrett, 2002). Veelendlase sigimisperioodi jooksul kogunevad metsas elavad loomad mitmeharulistesse puuõõnsustesse, rähni aukudesse või kaljulõhedesse (Kapfer jt, 2007) (Lisa 3, Foto 3). Sobivateks talvituspaikadeks on veelendlasel suured tehiskoopad, mida rohkesti asub Tallinna lähistel ja Piusas. Eestis on veelendlased levinud kogu mandri osas, isegi Saaremaal ja Hiiumaal (Masing, 2001). Talvitumiseks eelistab veelendlane kõrget õhuniiskust (90-100 %) ja talvituspaiga temperatuur peaks jääma vahemikku (­1ºC)-(8 ºC) (Masing, 2001). 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)