mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Metalliside- keeminine side, mis on tingitud nn elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonor-akseptorside e
püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele, siis toimub orbitaalide segunemine, mille tulemusena tekivad uued ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdväärsed oribtaalid ehk hübriidsed orbitaalid Mitmeaatomilistes molekulides võrdsustuvad keemilise sideme moodustumisel valentselektronide energiad ja algsetest s, p, d ja f orbitaalidest tekivad uue kujuga nn. hübriidsed orbitaalid. See meetod kirjeldab hästi molekulide kuju, sidemete suunda ja nendevahelisi nurki. 1. Sigma ja pii- sidemed 2. Vesinikside 3. Metalliline side 4. Molekulorbitaalide (MO) meetodi põhiseisukohad (1930 a Hückel, Hund, Mulliken)
annaabi.ee 
