Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed, selle pärast peaks pigem häbi olema. Kui kuskil ajakirjanduses silma paista, siis pigem millegi huvitava ja tähtsaga, et saaks enda üle uhke olla ja selle nimel peab iga inimene ise tööd ja vaeva nägema, kui ei taheta jääda nö tavaliseks inimeseks.
gümnasistist venda. Novell algab sellega, et noormees jookseb südaöösel koju ning on üliõnnelik. Ta räägib oma rõõmust kogu perele ning ütleb, et temast kirjutatakse ajalehes. Kui ta lehe taskust välja võtab ja isa seda lugema hakkab, tuleb välja, et Mitja oli purjuspäi hobuse ette kukkunud. 2) Novelli "väike inimene" on Mitja Kuldarov, sest ta on õnnelik selle üle, kui temast kirjutatakse lehes. Ta on kitsa silmaringiga, ei mõista, et temast kirjutatu on halb. Mitjal puudub inimväärikus: läheb lehega veel tuttavate juurde uhkustama. 3) Novelli ülesehitus: Sissejuhatus Dmitri saabub öösel koju. Sõlmitus Mitja karjub: "See on uskumatu!" ja terve pere jookseb kokku, et teda kuulata. Kulminatsioon isa võtab ajalehe kätte ja alustab lugemist: "29. detsembril kell 11.." Pööre tuli välja, et Mitja oli hobuse ette jäädes tulnud just hetk enne välja õllepoest ja oli ebakaines olekus.
annaabi.ee 
