VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
saada juhtivatesse riigiametitesse, kuna seal peeti ääretult oluliseks oskust esineda avalikkuse
ees. ,,Ka väepealikutelt nõuti, et nad oskaksid sõdureid elava sõnaga innustada" (Palamets
1976; lk 204).
ADVOKAADID
Tuleb tõdeda, et pikka aega peeti Vana-Rooma kohtu kaitsekõnedes teadmistest olulisemaks
kõnekunsti ja veenmisoskust. ,,Näiteks oli keegi advokaat kolme kana varguse protsessil
kõnelenud suure paatosega ning ohtralt zestikuleerides Mariusest ja Sullast, Mithridadese ja
Puunia sõdadest" (Tiidus 1997; lk 316). Advokaate, nagu kõiki inimesi, oli igasuguseid: osad
olid vaesed ja võtsid vastu ka natuuratasu (toidu näol) või leppisid ühe kuldrahaga kohtukõne
eest (millest oma osa nõudis ka pragmaatik); teised elasid uhket elu süüdimõistetutelt
9
konfiskeeritud rahaga ning nende uste taga tunglevate abivajajate ohjeldamiseks, tuli
advokaatidel valveorje kasutada.