Külmakahjustuste ravi
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused
on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk
vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk.
(Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on
külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega,
näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada
adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi.
(Adlas:2014)
Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C
(tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse
alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu
keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole