KOBRASTE UURIMUSTÖÖ
Rahvakeeles tuntakse kobrast nime all piiber.
Varajasel ajaloolisel ajal asustas kobras kogu puisniitude ala Euroopas, Aasias ja Põhja-
Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni
metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni.
Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti
heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele
mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike
looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti
ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt.
1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti
lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali.
Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979
annaabi.ee 
