V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ehitud, oma kena väikese näpuga veeris sõime külge kinnitatud pealkirja; «Leidlapsed».
«Arvasin ikka,» ütles daam jälkusega ümber pöördudes, «et siia ainult lapsi pannakse.»
Ta pööras selja, viskas kaussi ühe hõbefloriini *, mis vaskrahade sekka kolksatas. Vaesed
nunnad Etienne-Haudry kloostrist tegid tahtmatult suured silmad.
Hetk hiljem läks sealt mööda kuninga protonotar, auväärt ja õpetatud Robert Mistricolle,
ühel pool kaenlas suur palveraamat, teisel pool käevangus naine (sündinud Guillemette-la-
Mairesse), nõnda siis mõlemal pool juht, üks vaimulik, teine ilmalik.
«Leidlaps!» ütles ta, kui oli sõime vaadanud. «Küllap vist Flegetoni * jõe kaldalt leitud!»
«Tal on ainult üks silm,» tähendas proua Guillemette. «Teise silma peal on tal
soolatüügas.»
«See pole soolatüügas,» vastas Robert Mistricolle, «see on muna, millesse on suletud teine
annaabi.ee 
