· Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult Lacrimoso- nuttes Decisio- otsustavalt Cantabile- laulvalt Alla martsia- marsi taoliselt Leggiero- kergelt Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt
Autorist Jan Lennart Arnald, sündinud 11. jaanuaril 1963. aastal, on Rootsi krimiautor ja kirjanduskriitik. Teda tuntakse ilmselt rahvusvaheliselt kõige paremini kirjanikunime Arne Dahl all. Tema kirjutisi võib leida ka Rootsi ajalehest Dagens Nyheter. Ta on abielus Rootsi fotograafi, Sara Arlandiga. Veresüü paine, ehk Ont blod on teine raamat 11-teoselisest seeriast, mille ta kirjutas pseudonüümi Arne Dahl all. Esimene raamat selles seerias on Misterioso. Raamat Eesti keelde tõlkis raamatu Tõnis Arnover 2010. aastal, kuigi originaal ilmus 1998. aastal. Raamatu keskmeks on nn. A-rühm, mille ametlik nimi oli ,,kriminaalpolitsei rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise eriüksus." FBI teatab neile, et Arlanda lennuvälja poole on teel Ameerika sarimõrvar, The Kentucky Killer, keda FBI on taga otsinud aastaid. Ta oli tapnud Newarki lennujaamas Rootsi kirjanduskriitiku Lars-Erik Hasseli,
hetked ilusad. Oli ka suvaliselt kõlanud pikki liine, mis meenutasid pigem harjutust Otsa kooli improtunnist kui mingit teost. Kolmandas osas oli mõnes kohas kuulda ka eriliselt eemaletõukavat kriginat. Tasapisi hakkasin aru saama, miks need inimesed vaheajal mantli järele haarasid. Samas ei tasu teost päris hukka mõista, sest kindlasti on olemas inimesi, kellele selline muusika meeldib. Mina igatahes nende hulgas ei ole. 4. osa (,,Molto tranquillo e misterioso - Marcato marziale") oli kõla poolest pisut ilusam, kuid muusikaliselt täiesti seisev. Paari minuti järel hakkas ikka päris igav. Väga kahju oli sellest, et Quintessential Playeril, mille abil ma seda kontserti järelkuulasin, polnud edasikerimise võimalust. Ühe väga olulise asja unustasin veel öelda. Nimelt oli selle kontserdi näol tegemist Olav Rootsi ,,Sümfoonia" esiettekandega Eestis. Ausalt öeldes ma ei imesta, miks esiettekande ja eesti esiettekande vahe oli nii suur.
annaabi.ee 
