· Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel · Rahulikud põlluharijad(maisipõllud ümber ehitiste), edukad matemaatikas, astroloogias (kalendris 260 päeva,
Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima. Vana-Ameerika kunst · Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni. · Vanima kultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud
annaabi.ee 
