Onomastika, nimekorraldus
Äriseadustik nimetab TsSÜS-ist lähtudes kõiki äriühinguid tähistavaid
keelendeid nimedeks ega tee vahet nimel ja nimetusel, mis määrab objekti
mingite tunnuste kaudu. Ärinime koostises võivad mõlemad komponendid
olemas olla.
Henn Saari on liigitanud ärinime üldosaks ja nimeks. Ametliku nimetuse
üldosa moodustab kohustuslik õigusvormitähis (AS, OÜ jmt) ning nimetuse
seletav-kirjeldavad komponendid. Ärinimi võib sisaldada ka keelelist nime,
mida ei tõlgita ning mis võib olla mistaheskeelne. Näiteks firma Lihatööstuse
AS Karree koosneb üldosast Lihatööstuse AS ning nimest Karree.
Rein Kull on tõdenud, et ärinime puhul on kaks põhimõttelist võimalust:
1) kas kasutada laiemas tähenduses sõna nimetus ja kitsamas sõna nimi või
2) kasutada ärinime kõige laiemas, registrinimetuse tähenduses ja ulatuses
ning kõnelda ärinime üldnimelisest ja päris- ehk erinimelisest osast. (Kull
2000: 19).